Tallinnast ligi 40 km kaugusel Lohu külas tegutseb ehtsa talutoidu tootja, kelle mesilates lendavad ringi miljonid mesilased. Tegu on Aasu mesindustaluga, mille perenaine Kaire unistas juba väiksena mesinikuametist. Lisaks on tegemist ka suure meefänniga, kes tarbib mett iga päev. Kaire teab, et mesi aitab kriimustusi ravida, reguleerib ainevahetust, tugevdab immuunsüsteemi ja annab hommikul päeva alustamiseks vajaliku koguse energiat. Kui lihtne on aga mesilasi pidada, mis määrab mee värvi ja millal mett üldse tarbida, räägib lähemalt Aasu talu perenaine Kaire Puhkan.

Kuidas kõik alguse sai?
Kaire sõnul koliti maale elama kolmteist aastat tagasi. Esimesed mesilased soetati aga alles viie aasta eest. Esimesteks mesilasteks valiti meekarva kollased Itaalia tõugu mesilased, kes sumisevad talu ümber niitudel senini. Kui esimesel aastal alustati ühe taruga, siis nüüdseks on tarusid juba 60 ringis. Kaire teab rääkida, et mesilaste eest hoolitsemine vajab väga palju tarkust ja oskusi ning kõikidele küsimustele ei pruugi raamatutest vastuseid leida. Näiteks vajavad mesilased oskuslikku hooldamist ja neid kimbutavad tihti haigused nagu näiteks varroalestade tekitatud kahjustused ning viirus- ja nakkushaigused. Et sellest kõigest lähemalt teada, läkski Kaire paar aastat tagasi Olustverre mesindust õppima. Koolis õpitu on Kaire arvates talu arengule ka palju kaasa aidanud ja andnud talle julgust mesilasperede arvu suurendada. Tulevikus unistab naine koguni 100 mesilastarust.

Mesilane korjab nektarit tarust 2 km raadiuses
Mesilased koonduvad talvel oma tarudesse talvituma, kuid nad ei jää talveunne.  Talvekobaras koos olles hoiavad nad vajalikku temperatuuri. Mesilased muutuvad taas aktiivsemaks varakevadel. Kõige kiirem periood nende elus ongi kevad-suvine taimede õitsemise aeg. Nektarit korjavad mesilased  oma tarust umbes 2–3 km raadiuses.

Mesilaspere argipäev
Ühes mesilasperes elab keskmiselt 50 000 kuni 70 000 isendit. Igas peres on ka üks mesilasema, kes on mõõtmetelt kõige suurem ja võib elada kuni viie aasta vanuseni. Mesilasema ülesandeks on muneda munasid, millest arenevad uued mesilased. Mesilaspere üle valitsemiseks eritab ta feromooni (emaainet).

Mesilasperes elavad ka töömesilased. Tegu on emasisenditega, kelle eluiga on kevad-suveperioodil ainult 30–40 päeva. Sügisel koorunud mesilased elavad aga  järgmise kevadeni. Töömesilastel on ka oma kindel tööjaotus, mis oleneb töölise vanusest. Näiteks alates 14. elupäevast saavad nad lennumesilasteks ja tegelevad saagi korjamisega. Suveperioodil elavad mesilasperedes ka lesed, kelle ülesanne on paaritada viljastamata mesilasema.

Aasu talu mesi pärineb erinevatelt metsa- ja aasaõitelt
Tänu suurele lennutrajektoorile ja isendite arvule võib ühe mesitaru mesi pärineda mitmelt erinevalt taimelt. „Vastavalt botaanilisele päritolule liigitatakse mett õiemeeks ja lehemeeks,“ selgitab Kaire. Kaire maadel kasvab väga palju erinevaid metsa- ja niidutaimi, nagu näiteks põdrakanep, nii sisaldavad tema meed erinevate taimede nektarit.

Nektari korje päritolu määrab ka mee tooni. Näiteks tatramesi on tavaliselt tumedam ja mineraalainerikkam. Oluline on ka teada, et tumedam mesi võib olla natuke mõrkjam kui hele mesi. Perenaine soovitab proovida ka rapsimett. „Rapsimett peljatakse proovida, kuna teadaolevat rapsipõlde pritsitakse, mistõttu arvatakse, et see mõjutab ka mett. See ei vasta aga tegelikult tõele,“ julgustab perenaine kõiki rapsimett proovima. Valge ristiku mesi on aga väga hea maitsega ja seda peetakse kokkuleppeliselt mee etaloniks. Selle mee teeb eriliseks selle aromaatne lõhn, peaaegu läbipaistev toon ja mahe maitse.

Kuidas mett tarust kätte saada?
„Mee kätte saamiseks korjame mesilatest kokku kõik mett sisaldavad korpused ja viime need meie meemajja, mis asub siinsamas talu hoovil. Pärast seda nii-öelda kaanetame kõik meekärjed vastava kaanetusnoaga lahti ja asetame need meevurri,“ kirjeldab Kaire meekogumise protsessi. Meevurr töötab nagu suur tsentrifuug, mis lükkab suure kiiruse peal mee kärgedest välja. Seejärel valatakse mesi selitusnõusse selginema, et mesi jääks võimalikult puhas. Pärast selitumist pakendatakse mesi klaasipurkidesse ja suurematesse säilitusanumatesse ning viiakse jahedasse hoiustamisele.

Mett tohib soojendada ainult 40 kraadini!
Mõnikord läheb mesi seistes nii-öelda kõvaks ehk kristalliseerub. „Üldiselt saab väita, et turult kristalliseerinud mett ostes võib olla kindel, et tegu on kohaliku meega,“ kinnitab Aasu perenaine. Näiteks rapsi- ja võilillemesi. Fruktoosirikkad meed aga kristalliseeruvad aeglasemalt. Selline on näiteks põdrakanepimesi. Kui mesi on kristalliseerunud, on soovitatav seda õrnalt soojendada, et see uuesti vedelduks. Selleks, et säiliksid mee kasulikud omadused, tohib mett soojendada ainult kuni 40 kraadini. Perenaise sõnul võiks mett üldse tarbida võimalikult naturaalsel kujul, kuna nii on mesi meile kõige kasulikum. Selleks, et mesi paremini säiliks, tuleks meepurki hoida pimedas ja jahedas.

Mesi kui mitmekülgne tooraine
Kaire katsetab mee kui tooraine kasutamist ka kosmeetikavaldkonnas, kus ta töötab. Lähiaastatel sooviks ta turule tuua nii huulepalsami, kulmugeeli, käte- kui ka näokreemi.

Miks on mesi kasulik?

• Hea energiaallikas– mesi sisaldab erinevaid vitamiine ja mineraale, mille sisaldus oleneb sellest, millistelt õitelt nektar on korjatud. Näiteks on soovitatav hommikuväsimuse vältimiseks võtta kohvi asemel hoopis lusikatäis mett. Arvatakse ka, et mesi tugevdab organismi immuunsüsteemi.
• Parandab haavu – mesi on antimikroobsete omadustega, mistõttu seda soovitatakse määrida erinevatele kriimustustele ja põletushaavadele, kiirendades nii kudede paranemist.
• Muudab naha pehmeks – mesi on kasulik näonahale, pehmendades ja puhastades seda. Kui mett on käepärast rohkem, võiks seda määrida kogu kehale, seda just enne sauna.
• Lisaks arvatakse, et mesi aitab herpese korral, tasakaalustab veresuhkrut, on imeline verepuhastaja, reguleerib maohapet, aitab õietolmuallergia puhul jne.

Lisainfo: Tootmine vastab veterinaar- ja toiduameti nõuetele ning Aasu talu meele on teostatud kvaliteedikontrolliks nõutavad füüsikalis-keemilised analüüsid. Ühtlasi kuulub Puhkan ja Pohjad Eesti Mesinike Liitu ja Raplamaa Mesinike Seltsi.