Mätiku talu ja meierei

Mätiku talumeierei alustas tegevust viis aastat tagasi, kui talu noorperenaine Mirjam Pikkmets hakkas taluköögis esimeste talutoodetega katsetama. „Kuna mina õppisin Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolis ning olen lõpetanud ka EMÜ piimatehnoloogia magistriõppe, siis tundus järgmine loogiline samm oma meierei avamine. Kui koolis käisin, soovitas isa mul ka koos Talumeiereide Liidu grupiga minna teiste riikide väikemeiereidega tutvuma. Nii käisin näiteks Rootsis ja Prantsusmaal,“ meenutab Mirjam meierei sünnilugu. Seal nähtu põhjal sai ta ka kinnituse, et meierei loomine on piimakarjaga talu arenguks õige suund. Nüüd väärindatakse Mätiku talus igal kuul üle nelja tonni piima ja valminud mahetalutooteid müüakse üle-eestilistel OTT taluturgudel ning Pärnu- ja Läänemaa kauplustes. Milliseid tooteid Mätiku meiereis valmistatakse ja kuidas piimakarjaga talutootmist optimeerida, selgitab noorperenaine Mirjam.

Õnnelikud lehmad annavad palju piima!
Mätiku talus Oidrema külas on mahelüpsikarja peetud juba alates 1993. aastast. Alustati 4 lehmaga, praeguseks on talu lüpsikarjas 78 looma. Suur lüpsikari toodab ühes kuus keskmiselt 40–50 tonni piima, millest 10% töödeldakse ümber kohapeal. „Kui alles aastake tagasi töötlesime umbes 2 tonni piima kuus, siis nüüdseks on see number kasvanud 4–5 tonnini,“ rõõmustab Mirjam meierei kiire kasvu üle. Perenaise sõnul on meierei edukuse võtmeks ka südamega tehtud klassikalised talutooted. Näiteks on meierei sünnist alates talu kõige olulisemaks tooteks just klassikaline taluvõi. „Või vahustamine võtab väga vähe aega, kuid nõuab väga palju toorainet,“ selgitab Mirjam. Nimelt saab 10 liitrist piimast ainult 0,5 kg võid. Sellise koguse või valmistamisel tekib kõrvalsaadusena ka 9 liitrit lõssi, mis on omakorda meierei teiste toodete tooraineks.

Mätiku talus valmivad ainult kvaliteetsed talutooted
„Me töötame iga päev selle nimel, et muuta meierei tootmist efektiivsemaks ja seda kvaliteeti kaotamata. Meie jaoks on ka ääretult oluline, et saaksime võimalusel valmistada tooteid mahedana,“ selgitab Mirjam. Aastatega on perenaisel tekkinud ka veendumus, et teatud tooted on nii-öelda pirtsakamad ja nende valmistamisel mängivad rolli nii ruumi temperatuur kui ka enda tuju. „Tean juba omast käest, et näiteks juustu tegemisel ei tohi kunagi meiereisse tulla paha tujuga, siis läheb kindlasti midagi valesti,“ räägib perenaine naeratades. Praegu toodetakse Mätiku meiereis mahedat küpsetusjuustu, grilljuustu, salatijuustu, koort, võid, kohukesi, keefiri, hapukoort, jogurtit, tavalist kohupiima, jäätist, ricotta’t ja veel palju muudki. Kõik Mätiku meierei tooted kannavad ka „Ehtsa talutoidu“ märki, mis on perenaise sõnul neile suureks tunnustuseks ja kvaliteedimärgiks, mis näitab, et tegu on ikka naturaalsete kodumaiste talutoodetega.

Vabapidamisel piimakari annab rohkem piima
Mätiku meiereis vajaliku kvaliteetse tooraine eest hoolitseb talu roheväljadel ringi jalutav 150-pealine kari, millest ligi pooled loomad kuuluvad lüpsikarja. Suure karja tarbeks valmis 2018. aasta juunis ka uus laut koos kaasaegse robotlüpsisüsteemiga, mis võimaldab loomadel lüpsi ja sööma minna just siis, kui nad ise tahavad. Lisaks annab vabapidamisel piimakari rohkem piima. Perenaise sõnul oli uuele süsteemile üleminek vajalik, et optimeerida lüpsmisele kuluvat aega. „Kui siiamaani töötasime pärast lüpsmist ainult sooja piimaga, siis uue robotlüpsisüsteemiga töötame ainult külma piimaga,“ selgitab Mirjam. Kaasaegses laudas on ka rohkem ruumi piima hoiustamiseks. Piima hoitakse 8000-liitrises mahutis. Piim, mis meiereis väärindamisele ei lähe, saadetakse Saaremaa piimatööstusele, kus sellest valmistatakse peamiselt mahejuustu ja pudelipiima.

Lehmad on uudishimulikud ja graanulimaiad loomad
Uuele robotlüpsisüsteemile üleminek võttis kokku aega kolm kuud. „Lehmad on väga uudishimuliku meelega loomad, kes kipuvad alguses uusi asju pelgama. Stressis loom aga annab omakorda vähem piima,“ räägib meierei perenaine. Nii langes lüpsikarja kolimise tõttu piima kogus kuu lõikes lausa 10 tonni. „Selleks, et piimakadu oleks kuu lõikes minimaalne, viisime loomad uude lauta paarikümne looma kaupa. Nii võttis kogu protsess küll mitu kuud aega, kuid tooraine kadu oli karja suurust arvestades võimalikult väike,“ selgitab Mirjam ja lisab, et nüüd hakkab piimakogus taas normaliseeruma.

Uus robotlüpsisüsteem on ka lehmadele palju rõõmu toonud. Nimelt saab uue süsteemiga iga lehm lüpsmise ajal teatud koguse maitsvaid graanuleid. „Need meeldivad neile nii väga, et üks lehm käis ühe päeva jooksul 50 korda robotist läbi, lootes meelepärast suutäit saada,“ muheleb Mirjam.

Gotlandi tõugu lambad
Talus peetakse lisaks lehmadele ka kanu ja meie kliimasse hästi sobivaid hallikarvalisi Gotlandi tõugu lambaid. Viimaseid on peetud natuke üle 2 aasta. Lammastest saadakse peamiselt liha, kõrvaltooteks on nahk ja vill. Aastatega on lammaste arvukus tõusnud 63 isendini. Kahjuks aga käivad suurt lambakarja kimbutamas hundid. Nii võeti selle aasta jaanuaris karja eest hoolitsema noor, nüüd juba peaaegu aastane Kesk-Aasia lambakoera kutsikas Bossen, kellele meeldib muuhulgas väga perenaisega kallistada. Bosseni suurteks sõpradeks on kaks väikest taksikoera Mona ja Bandiit, kes peavad end sama suurteks ja tugevateks kui Bossen. Nii patrullitaksegi päeval kolmekesi koos mööda karjamaid ja valvatakse lambaid.

Meierei tulevik
Meierei talutooted on väga populaarsed. Suur nõudlus tähendab aga seda, et väikses meiereis ei saa massiliselt toota. Seetõttu tahab perenaine tulevikus keskenduda rohkem preemiumtoodete valmistamisele ja lihtsustada ka nende kättesaadavust. „Ma tahaks toodete nimekirja korrigeerida nii, et tootmisesse jääksid ainult sellised tooted, millel on kõige enam turgu. Nii on sortiment küll väiksem, aga saame kindlustada, et olemasolevaid tooteid jätkub igale soovijale,” ütleb Mirjam. „Lisaks on plaan teha rohkem koostööd kohalike toitlusasutustega ja suurendada meierei müügivõrgustikku, et tooted oleksid saadaval väikestes talu- ja mahepoodides,“ räägib perenaine särasilmselt julgetest tulevikuplaanidest.

rulli tagasi algusesse
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Rohkem infot. Sain aru