Jaani -Enno Talu

Jaani-Enno talus sai õunakasvatus alguse 1950ndatel, kui talu praeguse peremehe Enno isa esimesed õunapuud istutas. Enno jätkas isa poolt alustatud tööd ja tänaseks on Jaani-Enno õunaaia suuruseks 1,6 hektarit. Koos noorpuude ja ploomipuudega on puid paarisaja ringis, kuid põhikandjaid on sada kaheksakümmend.

Õunapuude saagikus on aastati erinev. Saagikuse jaoks on oluline, et varakevadel õitsemise ajal ei oleks öökülmasid ja oleks piisavalt mesilasi. Läbi aegade on kõige suurem saak olnud üle 20 tonni, kuid keskmiselt jääb see 14–15 tonni juurde. Sel aastal ennustab talu head saaki, kui muidugi ilma annab. 

Ilusamad õunad müüakse ära lauaõunana, väiksematest valmistatakse nii õunamahla, erinevaid segumahlasid, õunapüreed, õunateed kui ka kuivatatud õunakildusid. Kauplustesse jõuavad talust õunakillud ja õunamahl, mille teeb perenaise sõnul eriliseks see, et õunad valitakse hoolikalt ja omavahel sobitatakse kokku erinevad maitsed, igast õunast mahla ei tehta. 

Jaani-Enno talu õunamahl on mõnusalt kange ja õige õuna maitsega. Mahla ei kuumutata nõutud temperatuurist kõrgemal, nii jäävad maitsed alles. Õige magusa mahla saab õuntest, mida on lastud veidike järelküpseda. Talus valmivad väiksemad kogused segumahlasid on rohkem laadakaup. Segumahlade nimistus on: õuna-põldmarjamahl, punasesõstramahl, punasesõstra-arooniamahl, astelpajujook, põldmarjajook, kirsinektar jt. Pudelisse läheb just selliste marjade mahl, missuguseid aasta on andnud.

rulli tagasi algusesse
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Rohkem infot. Sain aru